Loron Internasional ba Feto 2022: Maluk feto servidor públiku iha Lautem komprimitidu atu hakotu diskriminasaun iha Timor-Leste

8 Marsu 2022: Iha ambitu selebrasaun loron internasional feto, CEPAD hala’o treinamentu ba maluk feto Servidor Públiku na’in 22 (Feto 19 no mane 3) iha Munisípiu Lautem iha loron 04 fulan Marsu 2022 Foka ba tema loron mundial feto mak #hakotu diskriminasaun”. iha ambitu programa ne’ebé finansia husi União Europeia kona ba:Hakbit Akontabilidade Governu nian ba COVID-19, liu husi Promove Liberdade Asesu ba Informasaun iha Timor-Leste.”

Partisipantes hotu, maioria funsionariu feto iha servisu públiku iha komitmentu atu promove Direitus Umanus no sei la tolera kualker diskriminasaun kontra feto inklui grupu vuneravel bainhira sira hare iha diskiriminasaun. Treinamentu ne’e foka ba hasa’e koñesimentu Servidor Públiku kona ba Liberdade Asesu ba Informasaun iha kontestu, obrigasaun Servidor Públiku nian ba enkoraja komunidade partikularmente feto hodi uja sira nia direitu atu hatene, iha ne’ebé ida ne’e importante  hodi asegura akontabilidade governu nian ba COVID-19 no utilizasaun ba rekursu ne’ebé iha, ba hasa’e feto nia situasaun sosio-ekonomiku. Diskriminasaun sei difikulta laos de’it feto sira maibe sosiedade em jeral atu hakat ba oin.

Liu husi suporta União Europeia, CEPAD hala’o ona sesaun treinamentu 11 ho Servidor Públiku hamutuk 210 (Feto 141 no mane 69) iha munisípiu hamutuk 10 (Aileu, Manufahi, Ainaro, Liquiça, Ermera, Manatuto, Baucau, Viqueque, Bobonaro, Covalima,  no Lautem). Servidor Públiku representa liña ministériu xave sira inklui ministeriu Agrikultura, Edukasaun, Saude, Obras Públika, Administrasaun Estatal, Sekretariu Estadu Joventude no Desportu, ne’ebé iha pozisaun di’ak atu fornese atendementu públiku no suporta ba komunidade  mak hela iha area remotas no area ne’ebé vuneravel.

Durante atividades grupu, partisipantes rekoñese katak diskriminasaun  eziste iha fatin servisu hotu, inklui iha komunidade, eskola no Universidade, no perguntas importante mak oinsa sira bele ajuda hakotu ida ne’e? Partisipantes feto ida  Aguida Fernandes hateten katak: “diskriminasaun eziste iha ita nian sosiedade, ida ne’e realidade ida; ho rekoñesimentu de’it la to’o! Ita presiza asaun koletivu  atu bolu atensaun kona ba hakotu diskriminasaun iha loron mundial feto  no loron seluk alem de ne’e; Ida ne’e ita hotu nia responsabilidade  atu hakotu bainhira akontese!” afirmasaun ne’e hetan suporta husi maioria partisipantes.

Atu selebra loron mundial feto, sesaun treiamentu taka ho partisipantes hatudu jestu solidaridade hodi hamutuk hakotu indiferensia liu husi simblu kruza liman no hateten ho lian maka’as  “Parabens ba Loron mundial feto! Mai ita hamutuk #hakotu diskriminasaun hodi atinji iqualidade ba feto maibe no ba ita nia sosiedade”.


CEPAD mak organizasaun naun governamental estabelese hodi responde ba krize sosial politika iha tinan 2006. CEPAD nia misaun mak uja peskiza kolaborativu no diálogu ba hasa’e komprensaun kona-ba asuntu konflitu no dezafius boot ba konsolidasaun demokrasia iha Timor-Leste. Ho finansiamentu husi instrumentu Europeia ba Demokrasia no Direitus Humanus (EIDHR), CEPAD sei promove engajamentu edukasaun sívika no atu asegura akontabilidade estadu ho fokus ba atividades relasiona ho Covid-19.

Ba informasaun klaru, favor kontaktu :

Ivonia Pinto Tsia iha +670 76824042,e-mail ivonia.tsia@gmail.com 

Johanes Don Bosco iha +670 77416830, e-mail Johanes.DON-BOSCO-MAU@eeas.europa.eu